Imre Leibold
01.05.2016

Reisiblogi: Triobetiga Las Vegases

„Triobetiga Las Vegases“ on pokkeri- ja reisiblogi, kus kajastame oma käesoleva aasta reisi pokkeri maailmameistrivõistlustele ning samas meenutame kõigi kümne varasema Las Vegase reisi eredamaid hetki. Meil endal on päris põnev kõik need aastad mõtetes uuesti läbi elada, kirja panna ning loodetavasti pakub see huvi ja inspiratsiooni ka teistele. Mängime, matkame, pildistame, kirjutame ning teeme natuke ka heategevust.

Miks just Vegas? Miks kihutame iga aasta kõige kuumemal ajal kõrbe südamesse, kus päike grillib pead ja asfalt jalgu ning temperatuur on hommikust õhtuni 40 kraadi? Lühidalt võib selle sisemise sunni kokku võtta kahe märksõna – pokker ja loodus - abil.

WSOP on võimas

Me ei ole käinud kõigil maailma pokkerifestivalidel, aga päris paljudel siiski. Minu jaoks on WSOP täiesti erilise atmosfääriga sari. Loomulikult mängib rolli asjaolu, et tegemist on pokkeri maailmameistrivõistlustega. Võib-olla olen romantik, aga mulle läheb see korda ning loob võistlustele teatud pühaliku õhkkonna. Kujutan ette, kui uhke tunne oleks Pavillioni saali paarituhandelise mängijaskonna ees kuldne käevõru vastu võtta ja Eesti hümni kuulata! Niimoodi see asi seal tõepoolest käib, turniiri esimene vaheaeg tehakse auhinnatseremoonia tõttu 5 minutit pikem, inimesed seisavad ja aplodeerivad ning võitjale mängitakse hümni!

Teine WSOP eripära on lihtsalt selle ürituse mastaapsus. Teada tuntud tõde "Everything's big in America,“ kehtib WSOP kohta täielikult! Igal aastal hämmastume Pavillioni saali astudes uuesti: sajad lauad ja tuhanded mängijad, kust nad kõik tulevad? Pangem tähele, et järgmiseks astume Amazon Roomi, kus on veel umbes samapalju mängijaid... Las ma löön teid pahviks – eelmisel aastal osales seeniorite turniiril 4193 mängijat! Ning absoluutne live-turniiride osalemisrekord toimus Colossus re-entry turniiril, kus kuue avapäeva jooksul tehti kokku 22 374 sisseostu! Ikka päris ebareaalsed numbrid!

Kolmanda asjana tooksin välja mänguvaliku. Mulle teadupärast meeldivad igasugused veidrad mängud ning WSOP ajal on selliste valik fantastiline.Ühel päeval Golden Nuggetis triple draw, järgmisel Caesarsis Big-O, sellest järgmisel Venetianis HORSE. Äge! Mõistagi on pakkumises ka lugematul hulgal erineva sisseostuga no limit holdem turniire ning eriti halva jooksu korral on ilmselt võimalik ühe päeva jooksul kaasa teha 5-6 turniiril! :)

Ülistuslaulu lõpetuseks mainiks ära veel selle, et korraldusliku poole pealt on asjad samuti kenasti paigas. Ameeriklastele meeldivad mugavused ning WSOP-l on tõepoolest mugav mängida. Piletikassa on avatud 24h ja kui registreerimist päris tipptunnile ei ajasta, siis üldjuhul üle mõne minuti sabas seisma ei pea. Turniirid algavad õigeaegselt, joogid on lauas tasuta (standardiks on küll tipata ettekandjale $1 ) jne.

Las Vegasel pokkerisihtkohana on ainult üks miinus, aga see on kahjuks päris suur. Maksud! Kõigepealt suhteliselt kõrge reik ja seejärel võetakse üle $5000 turniirivõitudelt koheselt kolmandik ära. Teoreetiliselt on seda võimalik hiljem tagasi taodelda, aga sellega on omajagu jahmerdamist ja väiksemate summade korral jääb maksutšekk tavaliselt kapinurka tolmu koguma. Samas, hea uudis rahalauamängijatele, cashivõitude pealt makse ei võeta.

Lääneranniku loodus on lihtsalt lummav

Los Angelese ja Las Vegase vahel on 400 kilomeetrit tühjust ja liiva: tee on tõmmatud maha joonlauaga ning GPS ütleb kuulsa Las Vegase sildi juures: „Sõida 200 miili otse ja siis keera kergelt paremale“. Sellele vaatamata oleme mõlemad alati ülimalt elevil, kui laenutusest auto kätte saame ja pilgu teele suuname. Teelolek sobib mu hingelaadile, ka road-movied ja rändtsirkus on mind alati kütkestanud.

Ning kuhu need laiad Ameerika teed veel viivad! Los Angeles võib-olla pole maailma kõige sümpaatsem linn, aga Hollywood Boulevardil lemmikstaaride nimesid otsida, Venice Beachil veidrikke uudistada ning Universal Studios lapseks muutuda on siiski väga vahva. Ning sealt edasi mööda rannikut San Franciscosse sõit on tõeliselt maaliline ning linn ise niisamuti.

Aga linnad pole selle kandi sugugi magusaim osa, ülivõrdes tahan rääkida hoopis loodusest, rahvusparkidest ja kanjonitest. Yosemite, Zion, Bryce, Sequoia, Antiloobi kanjon, Suur kanjon... Minu südame on need kohad röövinud ja tõmme tagasi minna on väga tugev. Juba praegu tunnen ootusärevust hinge pugemas, kui Zioni jõgise jalgsimatka või Bryce hiiglaslike liivakivilosside peale mõtlen. Lihtsalt imepärane kant!

Plaanime blogis teha kaks põhjalikumat postitust roadtrippimise kohta, üks hõlmab marsruuti Las Vegas-LA-San Diego-San Francisco-Yosemite-Kings kanjon-Sequoia ning teine Utah kanjoneid - seega ei hakka rohkem siinkohal neist kirjutama.

Natuke tegeleme heategevusega ka

Osaleme mõlemad WSOP avaturniiril Colossus, mille garanteeritud auhinnafond on 7 miljonit dollarit ja võitjat ootab ilus ümmargune miljon. Mistahes võidusumma saamise korral annetame sellest poole heategevuseks. Loomulikult saame aru, et sisuliselt ostame lotopileti ning hittimise tõenäosus on väike, aga mulle meeldib flirtida mõttega, et ulatan heaks otstarbeks üle tšeki poolele miljonile. Triobet oli nõus panustama raha ning meie aega ning pokkerioskusi, seega miks mitte proovida suurvõitu tabada. Colossuse keskmise mängija vastu on mul ilmselt selge mänguline eelis olemas ning seetõttu võib projekt edukaks osutuda küll. Igatahes annan endast parima ja motivatsioon millegi suurega hakkama saada tuksub sügaval sees.

Kuna oht tühjade kätega naasta on mõistagi olemas, siis otsustasime tühimiku täiteks annetada €250 heategevuseks ka juhul, kui turniiril rahadesse saada ei õnnestu, ning Triobet lisab sellele omalt poolt teist samapalju otsa. Seega vähemalt €500 läheb projekti lõpus igal juhul heategevusse. Loodetavasti muidugi kordades rohkem!

Miks „Triobetiga Las Vegases“?

Põhjus on väga lihtne ja loogiline – Triobet maksab suures osas kinni meie reisikulud ning tasub ka heategevuslike turniiride sissemaksud. Aitäh!